21. aprillil käisime Loodusreiside firmaga ja MTÜ Kestlik ning Hummuli valla toetusega ekskursioonil Ida-Virumaal.
Kõigepealt külastasime Eesti kaevandusmuuseumi Kohtla-Nõmmel. Muuseumi peahoone asub vanas Kohtla kaevanduse rikastusvabrikus.
 |
kallurauto
BelAZ ja kopp (skeemil x)
|
 |
Rikastusvabrik ja paetorn (skeemil 1, 2)
|
 |
Eelmine seestpoolt
|
 |
Euroopa suurima ekskavaatori (kaal 50 tonni) kopp
|
Selle kopa sisse mahtus ära terve klassitäis lapsi.
 |
Kaevandustehnika (9), raudteeveerem (14)
|
 |
Aherainemägi
|
Muuseumistendid:
Põlevkivi - 455 miljonit aastat tagasi mere põhja settinud ja kivistunud merevetikad koos selgrootutega.
Maa-alla minekuks selga kaevurikuub ja pähe kiiver.
 |
Vaade tiigile (15) ja raudteeveeremile (14)
|
Laskusime 8 m sügavusele. Nii sügaval oli põlevkivi Kohtlas. Estonia kaevanduses on põlevkivi aga 60 m sügavusel, Kukrusel asus põlevkivi maapinnal. See oli eriline, kukersiit.
Mida kaugemale merest (lõunapoole), seda sügavamale põlevkivikiht maapinnast läheb.
 |
Sõitsime tõelise maa-aluse kaevuriterongiga
|
 |
Laes elektrijuhe, mille abil rong sõidab
|
 |
Laed on tihedalt toestatud
|
Põlevkivikihi paksuse mõõtmise "joonlaud"
 |
Puur otsapidi seinas
|
 |
Kaevanduskombaini roomikud
|
Sein puuriti auke täis, igasse pandi lõhkeaine ja õhati
Vedas, kui plahvatuse tagajärjeks olid ainult kivimitükid, mis tõsteti vagonetti ja lükati sellega minema. Mõnikord aga vallandas plahvatus veesoone.
 |
Suured paetükid on laotud seinaks - käigu toestuseks
|
 |
Kombain
|
Kõikjal rippusid laes stalaktiidid- tilkekivid, mis sarnanevad
jääpurikaga. Nad on tekkinud laes tilkuvast veest välja sadestunud lubisooladest.
Kohtla kaevanduse viimane kaevandatud põlevkivi:
 |
Kvaliteedikontroll
|
Vagonetid tõid kivimi siia, kust tõstuk tõstis selle rikastusvabriku 8-le korrusele. Seal sorteerisid naised põlevkivi välja ja ülejääk kuhjati aherainemägedeks.
Erilistest "kardinatest" läbi, üle "raudtee" ja mööda treppi maapinnale tagasi.
Rikastusvabriku interaktiivseid väljapanekuid näppisid nii nooremad, kui ka vanemad.
 |
Siin sai oma telefone laadida
|
Energiaallikad: segaolmejäätmed, biomass, turvas, kivisüsi, põlevkivi
Ida-Viru maastikus 33 mäestikku, neist ainult 6 tuhamäge - elektrijaamade kateldes põletatud põlevkivi tuhk. Need asuvad Narva piirkonnas.
Teine liik - aherainemäed - kaevandatud massi hulgast välja sorteeritud lubjakivi.
 |
Kohtla-Järve "Au tööle" monument
|
Teel uudistasime vana Järve mõisa kindluselamut.
Jõudsime Valaste joa juurde - Eesti kõrgeim juga 30,5m.
Sööma!
Toila Gümnaasium asub Toila Oru pargis, president Konstantin Pätsi suveresidentsi territooriumil.
 |
Pühajõe ürgorg
|
Hõbeallika koobas
Sihilikult seenega nakatatud puud on erilise tüvega.
Sõitsime piki mereäärt Saka suunas: vasakul tasane maa tumeda vihmapilvega ja paremal sillerdamas Soome laht. Plaan oli selle puu juures peatuda, et merd pildistada. Kuhu meri kadus? Äkki oli vasakpoolne pilv paremal meist allpool ning meri oligi kadunud.
Peatus Saka mõisa juure.s
Punkrimägi
Kiviekspositsioon:
 |
Puude taga on meri
|
Eesti
kõrgeim kuni 55 meetrit üle merepinna ulatuv Ontika pankrannik on Rootsist
Ölandi saarelt algava ja Venemaal Ladoga järve kandis lõppeva üle 1100 km
pikkuse kuulsa Balti klindi kõige kõrgem osa. Paekallas kulgeb Saka külast
Toila laheni ligi 23 km ulatuses.
 |
Mere poolt
|
Trepistik
Koduteele
Kolmas liik mägesid on Kohlta-Järve ja Kiviõli keemiakombinaatide tumedad poolkoksimäed - põlevkivi kuumutamisel eraldatakse õli ja järele jääb koks.
