Veel jääaja loomi

Koopalõvi

Meist lõuna- ja läänepool on leitud leide koopalõvist.

Nimi on tal kokkuleppeline: Kui inimesed said ta jahisaagiks, viisid oma elukohta- koopasse, sõid ära, luud jäid maha- luude leiud ongi koobastest.

Kõik jääaja loomade topised ei ole päris loomadest, sest neid loomi pole säilinud. Teadlaste abiga on tekkinud kujutlus nendest.

Selle topise peaks on päris tiigri pea Tallinna Loomaaiast, mida blondeeriti. Lakk muskusveiselt, blondeeriti. Kasukas-blondeeritud kährikunahkadest.

Ürghirv

Topiseks oleva looma sarvede laius on 3,5 m, võis olla veel laiem.
Taustaks on jälle lage puudeta ala.
Eesti aladel elasid ka karvased ninasarvikud, põhjapõdrad. Oli ka väiksemaid loomi.
Miks jääaja suurede loomad välja surid? Sest kliima muutus soojemaks, hakkasid kasvama puud. Toitu oli vähem ja loomad surid nälga.
Ja eks sa katsu 3,5m sarvedega puude vahel toitu otsida.