Alustasime programmi katsega:
Martin täitis läbipaistva plastpudeli ja Kevin pruuni plastpudeli külma veega. Kumbki mõõtis oma pudelis oleva vee temperatuuri.
Kairo kirjutas saadud tulemused protokolli.
Seejärel panime mõlemad pudelid tunniks ajaks päikese käes olevasse kilega kaetud pappkasti. Termomeeter näitas, et õues oli 26 ja kastis 43 kraadi sooja.
Seejärel läksime vaatama endist vesiveskit, mis toodab praegu omanikule elektrit. Nagu igal hüdroelektrijaamal, nii ka sellel, oli jõele ehitatud tamm.
Tammi taha oli tekkinud lai järveke, sest väravad hoidsid enamuse veest kinni.
Väravad lasid vett läbi ainult väikestest avavustest.
Seepärast oli veetase tammi taga hulga madalam.
Ka üks väike kalake püüdis vastuvoolu tammi ületada, kuid tulutult.
Meid aga köitis tükiks ajaks see mäslev jõuline veemass, mis mõne meetri pärast muutus jälle rahulikult voolavaks Elva jõeks.
Tamm tagab elektrijaamale vee koguse ka kuivematel aastaaegadel.
Elektrit aitab aga parajasti toota see meie jalge all voolav vesi, mis paneb turbiinid tööle.
Vesi on taastuv energia - hüdroenergia.
Kuidas on lood aga meie katse veega?
Tunni ajaga on vesi soojenenud 7 kraadi. Teda soojendas teine taastuv energia - päikeseenergia.
Uurime päikesepatareide taskuvarianti, millega saab mobiiltelefoni või akupatareisid laadida.
Seejärel õppisime tundma taastuvenergia erinevaid liike:
päikeseenergia
tuuleenergia
hüdroenergia
biomassienergia
geotermaalne energia
? prügi !
ning nende plusse ja miinuseid.
Lõpuks tootsime ka ise energiat
ning siis sõime energiaallikad ära.
Proovisime kätt ja silma Vapramäe loodusmaja moodsa tehnikaga: liivamaalide laua ja luubilauaga. Tehtu salvestus loodusmaja kodulehel http://www.vapramaja.ee/galerii/ (liiv ja luup).
Suur tänu retkejuht Mats, VVV Sihtasutus ja bussijuht Väino.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar