Talvine õppeprogramm

10. veebruaril käisime 2. ja 3. klassiga Loodusretkel Soontaga metsas. Seda programmi ootasin täpselt aasta. Programmi ja bussi eest tasus MTÜ Lilli Looduskeskus, suur tänu neile!

Soontaga on Valgamaa metsade keskel asuv küla, kust seni olime ainult läbi sõitnud. Seekord sõitsime Koolitare talu juurde, mis asus Soontagana paisjärve lähedal. Matkajuht Aare Jaama andis igale lapsele abiks kepi. Kepid olid tehtud kolmest puuliigist. Nende järgi jagunesid lapsed meeskondadeks. Iga meeskond sai endale kaardi.

Kõigepealt tuli leida ja märkida kaardile meie asukoht.

Seejärel rääkisime, milleks kasutada keppe.

Juba hoovis leidsime rebase jäljed.

Matkajuht luges nendest välja, et rebane hüppas...

sai hiire kätte ja sõi ära.

Need on valgejänese jäljed.

Seda pesakasti kasutas oravapere.

Järvekaldal olid kopraaugud.

Üks ruumimeeter puid.

Toit käib jänesest 2 korda läbi, enne kui maha jääb.

Üle lagendiku

Habesamblike rida raiesmikul.

Üle Soontaga oja.

Kasepahad

Põtrade kooritud haavapuud.

Jahikantslist lastes ei lenda kuul kaugele pahandust tegema.

Rebase jäljed kulgevad sirges reas.

Meeskonnad otsivad kaardilt oma asukohta.

Kährikuuru "uksel"

Mägrauru juures on alati renn.

Esimesed puhkajad:

Nulg- okkad lamedad, pehmed, tüvi sile

Kuusk- okkad teravad, kõvemad, tüvi krobeline

Selle männi ladva on põder ära söönud

Ronisime künka otsa

Seal oli suur kivi jalajälgi täis

Siin oli istunud rebane ja nautinud head vaadet

Lõpuks jõudsime püstkoja juurde, kus sai istuda.

Ainult üks lastest oli väga tähelepanelik ja märkas eemal metssiga

Õpetlik mäng: need kaks tüdrukut on rebane, kõik teised lapsed on jänesed. Kui rebane on kinni püüdnud kaks jänest, saab ka nendest rebane. Mida rohkem rebaseid, seda vähemaks jääb jäneseid. Kuni järele jääb üks jänes.

Uus mäng: See on jahimees, kõik teised lapsed on paarikaupa rebased. Kelle jahimees kätte saab, nendest saavad jänesed.

Ja siis sai ometi sööma! Grupijuht pakkus kõigile maitsvat vaarikavarre teed.

Söögi juurde kuulasime jänese, metskitse, metssea, põdra häälitsusi.

Kui kõhud täis, oli väsimus kadunud ja tuli kepid ära proovida.

See on kasepuu, mida oli raske ära tunda, ülal kasekäsn

See redel mäletas, kuidas rebane kuulis "hiire häält", pani suus olnud hiired maha ja hakkas häälitsejat otsima, aga jäi pika ninaga.

Kõndisime piki kraaviäärt, kuni jõudsime oja äärde. Ja jälle pidid meeskonnad leidma ja märkima kaardile oma asukoha.

Võitjad

Ületasime Soontaga oja

Kes jättis?

Õige, põder.

See on soolak, sest ka metsloomad vajavad soola.

On küll soolane

Viimaseid oodates

Ometi tagasi

Suur tänu Aare Jaamale uute tarkuste eest ja lastele toreda päeva eest!