Viiendikega Vapramäel

8. mail käis 5. klass Vapramäel tasuta majandusprogrammil.

Kuna juhendaja polnud veel saabunud, viisin lapsed ise väikest hüdroelektrijaama vaatama. Kuna see asus teiselpool maanteed, läksime sinna silla alt. See oli väga uudne ja ekstreemne kogemus.

Hüdroelektrijaamaks on tehtud vana vesiveski.

Tamm tõkestab suurema osa vee voolust. Sellest on veetase tõusnud ja tekkinud paisjärv. Elektrijaamale vajalik vesi läheb selle alt läbi ja paneb turbiini tööle. Tamm tõkestab kahjuks kalade liikumist. Osade tammide juurde on juba rajatud kalatrepid. Hüdroelektrijaam tasub end 50-100 aastaga.

Mis puu see on, millele kasvavad igal kevadel uued okkad? Ja neid on pundis hästi palju. Tal on käbid.

See on lehis. Juhendaja palus igal lapsel võtta üks käbi.

Läksime vanale sillale. Kordasime jõe osi, kust algavad ja kuhu nad suubuvad, miks hakkab vesi jões voolama. Saime teada, et Elva jõgi algab meie küla Valgjärvest! ja suubub Suurde Emajõkke.

Seejärel hakkasid lapsed jõe voolukiirust mõõtma. Selleks kukutati oma käbi vette ja fikseeriti telefoni stopperil aeg, kui käbi silla alla kadus, siis jooksuga teisele poole ja käbi ilmumist ootama.  

 Elva jõgi on väga tundlik vihmade suhtes. Eelmiste päevade-ööde vihmad on osad varsakabja õied vee alla peitnud. Juhendaja kirjutas saadud ajad üles, siis leiti keskmine aeg ja vee voolukiirus. Oli päris aeglane. Miks?

Õige, maapind on tasane.

Seejärel mõõtsime anemomeetriga tuule kiirust.

Statsionaarne anemomeeter loodusmaja juures.

Rääkisime tuuleenergia kasutamisest, tuuleparkidest. Eesti esimene tuulepark Virtsus on ennast juba ära tasunud. Eesti suurim tuulepark on Paldiskis. Tugeva tuulega pannakse tuulikud seisma.

Mäng sooja saamiseks.

Seejärel ronisime mäele päikese kätte ja arutasime energia saamist Päikese abil. Statistika järgi saadab päike maa poole päevaga nii palju energiat, et sellega saaks katta kogu maakera energia vajaduse terveks aastaks ja jääks veel ülegi. Sellest 70% langeb ookeanitele, palju peegeldub tagasi, eriti poolustel. Päikeseenergiat kasutatakse soojusenergia (kollektorid- päike soojendab torudes olevat vedelikku) ja elektrienergia (päikesepaneelid) tootmiseks. Päikesepatarei tasub end ära 10-15 aastaga.

Vaatasime maja, kus kasutatakse soojuse saamiseks kollektoreid.

Tulevikuks panime kõrva taha, et Metsamõisa teemapargis on programm Taastuvenergia väikelahendustest, kus tuule, valguse, temperatuuri mõõtmise eksperimendid, väike tuulik, päikesepaneelid kohe käega katsuda. http://www.metsamoisa.ee/