Mida veel tegime? 2.

Märtsi algusest mai lõpuni jälgisime 2. klassi õpilastega kevade saabumist Hummuli valla taime- ja loomariigis. Olen juba 5 aastat osalenud õpilastega üle-Eestilistes kevadistes fenoloogilistes loodusvaatlustes "Tere, kevad!".

Uurisime kevadel õitsevaid taimi, rändlinde, esimesi liblikaid, mis on kõigile vaatlustes osalejatele ühised. Pannakse kirja nende esmakordse nägemise või kuulmise kuupäev, et teha kindlaks kevade saabumise ajaline erinevus Eestis. Sel aastal osales projektis 7372 õpilast ja 443 rühma.

Nüüd on juba võimalik vaadata, millal keegi meile saabus 5 aasta jooksul. Näiteks:

2015		2014	2013	2012	2011
Kiivitaja	9. märts	24. märts	15. aprill	28. märts	4. aprill
Koerliblikas	16. märts	22. märts	15. aprill	23. märts	8. aprill
Kuldnokk	13. märts	11. märts	11. aprill	18. märts	18. märts

.....

Lõpuks sai igaüks endale projekti organiseerijatelt niisuguse tänukirja:

Mida veel tegime? 1.

Aprillis tegelesime 2. klassiga kaks ja pool nädalat RMK METSAVIKTORIINIGA. Lapsed otsisid ajakirjadest ja internetist küsimustele vastuseid. Kes midagi leidis, näitas teistele, koos otsustati, kas on õige või vale vastus. Nagu ikka, jäi otsimise aega väheseks ja paar vastust pidi igaüks oma arvamusega märgistama. Lõpuks tuli täpselt täita vastuste vorm. Et klassi tulemus arvesse läheks, pidi vastama vähemalt 75% õpilastest. Kahjuks ei saanud 2 last vastuste ära saatmisega hakkama. Õnneks aga 80% klassist said hakkama ja seega läks klassi tulemus arvesse.

Tänavu registreerus metsaviktoriinile 825 klassi 192 koolist. Tulemuse sai kirja 9495 õpilast. Võisteldi 3-s rühmas: 1.-4. klass; 5.-9. klass ja 10.-12. klass.

Meie tulemused:

Nooremas vanusegrupis osales 165 klassi. Meie saime 53. koha, keskmiselt punkte 56,75 (võitjal 68). Igaühe panus eraldi:                                                                           Kalle 61                                                                                                                   Sandra 59                                                                                                                       Kevin 59                                                                                                                       Hannes 58                                                                                                                   Susanna 57                                                                                                                 Mirjam 55                                                                                                                   Maia-Marit 55                                                                                                             Toivo 50 punkti.

Viiendikega Vapramäel

8. mail käis 5. klass Vapramäel tasuta majandusprogrammil.

Kuna juhendaja polnud veel saabunud, viisin lapsed ise väikest hüdroelektrijaama vaatama. Kuna see asus teiselpool maanteed, läksime sinna silla alt. See oli väga uudne ja ekstreemne kogemus.

Hüdroelektrijaamaks on tehtud vana vesiveski.

Tamm tõkestab suurema osa vee voolust. Sellest on veetase tõusnud ja tekkinud paisjärv. Elektrijaamale vajalik vesi läheb selle alt läbi ja paneb turbiini tööle. Tamm tõkestab kahjuks kalade liikumist. Osade tammide juurde on juba rajatud kalatrepid. Hüdroelektrijaam tasub end 50-100 aastaga.

Mis puu see on, millele kasvavad igal kevadel uued okkad? Ja neid on pundis hästi palju. Tal on käbid.

See on lehis. Juhendaja palus igal lapsel võtta üks käbi.

Läksime vanale sillale. Kordasime jõe osi, kust algavad ja kuhu nad suubuvad, miks hakkab vesi jões voolama. Saime teada, et Elva jõgi algab meie küla Valgjärvest! ja suubub Suurde Emajõkke.

Seejärel hakkasid lapsed jõe voolukiirust mõõtma. Selleks kukutati oma käbi vette ja fikseeriti telefoni stopperil aeg, kui käbi silla alla kadus, siis jooksuga teisele poole ja käbi ilmumist ootama.  

 Elva jõgi on väga tundlik vihmade suhtes. Eelmiste päevade-ööde vihmad on osad varsakabja õied vee alla peitnud. Juhendaja kirjutas saadud ajad üles, siis leiti keskmine aeg ja vee voolukiirus. Oli päris aeglane. Miks?

Õige, maapind on tasane.

Seejärel mõõtsime anemomeetriga tuule kiirust.

Statsionaarne anemomeeter loodusmaja juures.

Rääkisime tuuleenergia kasutamisest, tuuleparkidest. Eesti esimene tuulepark Virtsus on ennast juba ära tasunud. Eesti suurim tuulepark on Paldiskis. Tugeva tuulega pannakse tuulikud seisma.

Mäng sooja saamiseks.

Seejärel ronisime mäele päikese kätte ja arutasime energia saamist Päikese abil. Statistika järgi saadab päike maa poole päevaga nii palju energiat, et sellega saaks katta kogu maakera energia vajaduse terveks aastaks ja jääks veel ülegi. Sellest 70% langeb ookeanitele, palju peegeldub tagasi, eriti poolustel. Päikeseenergiat kasutatakse soojusenergia (kollektorid- päike soojendab torudes olevat vedelikku) ja elektrienergia (päikesepaneelid) tootmiseks. Päikesepatarei tasub end ära 10-15 aastaga.

Vaatasime maja, kus kasutatakse soojuse saamiseks kollektoreid.

Tulevikuks panime kõrva taha, et Metsamõisa teemapargis on programm Taastuvenergia väikelahendustest, kus tuule, valguse, temperatuuri mõõtmise eksperimendid, väike tuulik, päikesepaneelid kohe käega katsuda. http://www.metsamoisa.ee/   

Teine klass Vitipalus

14. mail käis 2. klass Vitipalus tasuta vee-elustiku programmil. Metsa sees oli vana talukoht tehtud puhkekohaks. Meie huviobjektiks olid vanas taimederohkes tiigis elavad selgrootud.

Kõigepealt läksime katusealusesse, kus iga laps sai töölehe ja pliiatsi.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse retkejuht Vilja tutvustas töölehel olevaid vee-elanikke. Loendasime jalgu ja sabaniite, täiendasime jooniseid.

Jagunesime paaridesse. Järgnes väga täpne instrueerimine. mida millega ja kuidas võtta ning kuidas ja kuhu panna. 

Paarid võtsid oma varustuse ja läksime tiigi kaldale. Ning siis algas tõeline kahvajaht.

Ühe meeskonna "akvaarium".

Teise meeskonna "akvaarium".

Kolmanda meeskonna "akvaarium" minu lemmiku- puruvanaga.

Seejärel läksime pinkide juurde ja hakkasime tegelema töölehe abiga uurimistööga. Tegime kindlaks oma "saagi", igaüks valis endale lemmiku, keda uuris eriti põhjalikult. Iga laps tutvustas oma uuritavat teistele. Seejärel vaatasime kõikide akvaariumid üle. "Saak" oli päris suur.